Aprilli esimesel nädalal rääkisin oma elu kõige tähtsamast õpetajast, minu emast. Lisaks teadmistele, mida iga ema oma lastele edasi annab, on ta mulle olnud kui vaimne teejuht, kes oskab anda nõu, kui seda vajan ning vaikida, kui pean ise lahenduste ja eesmärkideni jõudma. On suurepärane tunda, et keegi on minu jaoks alati olemas, kui teda vajan ning kes laseb mul samas vabalt tiibu sirutada ja ise oma otsuseid teha. Üheks olulisemaks asjaks, mida ema mulle ölenud on, pean järgnevat mõttetera: „Alla anda jõuad alati, võid seda teha ka homme“. See on mind innustanud oma eesmärkide poole püüdlema isegi siis, kui olen olnud valmis neist loobuma. Kuigi vahel võib olla väga raske, ei tasu oma unistustest loobuda ning tuleb teha kõik endast olenev, et oma eesmärke saavutada.
Suur osa aprillist möödus praktikal olles. See oli suurepärane aeg uute teadmiste omandamiseks ning olemasolevate rakendamiseks. Lisaks andis praktika hea õppetunni elukoolist ning näitas, et kõik ei ole alati nii roosa ja lilleline nagu paistab. Õppisin endale tunnistama, et ma ei ole täiuslik ning ei saa selleks kunagi juhul, kui ma endale oma vigu ei tunnista ning neid tulemusteta varjata püüan. Selleks, et õppida, tuleb lasta end õpetada ning mitte karta end rumalana näidata. Kirjutasin ka tagasisidest, mille oma juhendajalt sain. Kuigi ma ei pea seda täielikult põhjendatuks, aitas see mul siiski näha enda nõrku kohti ja oskusi, mida veel arendama pean. Lisaks tõi see mind maa peale tagasi ning näitas, et ma ei saa alati kõigile meeldida, isegi siis, kui ma selle nimel väga pingutan. Varem pidasin seda suureks probleemiks, kuid nüüd mõistan, et see on täiesti normaalne, et kõik minust vaimustuses pole. Maailmas leidub igasuguseid inimtüüpe, kes kõik omavahel kokku ei sobi. Samas tuleb ka nendega suhelda, hakkama saada ja harjuda ning peab tegema täna, mitte homme, sest siis võib selleks juba liiga hilja olla.
Praktika lõppedes oli mul tohutult hea meel tagasi kooli minna, sest teadmiste omandamine on tunduvalt lihtsam, kui nende rakendamine. Loengus pidime meenutama üht grupis õppimise kogemust ning mina rääkisin sellest, kuidas ma koos sõpradega esimest korda iseseisvalt Tallinnas käisin ning kaaslasi usaldama õppisin. Rääkisin ka sellest, miks mulle grupis õppimine ei meeldi, mille üheks peamiseks põhjuseks on see, et hea tulemus ei sõltu ainult minust. Samas mõistan, et grupis õppimine on äärmiselt oluline ning silmaringi laiendav tegevus, mida iga täiskasvanud õppija valdama peab. Õnneks on üsna sage grupitöö minu suhtumist sellesse parandanud ning minu oskused on hakanud kasvama. Mõisan, et kaaslasi kuulates on võimalik jõuda suurepäraste ja uudsete lahendusteni, mille peale poleks ma üksi kunagi tulnud.
Iga inimene kogeb oma elus vastuseisu õppimisele. Seda võivad põhjustada erinevad tegurid. Minu puhul on nendeks näiteks ajapuudus, ebameeldivad tööülesanded ja õpitava ebahuvitavus. Üheks suureks vastuseisu põhjustavaks teguriks on aga oht, et minu senised teadmised ning arusaamad võivad osutuda valeks ja pean endale tunnistama, et olen eksinud. ...ja vigade tunnistamine on väga raske.
Suur osa aprillist möödus praktikal olles. See oli suurepärane aeg uute teadmiste omandamiseks ning olemasolevate rakendamiseks. Lisaks andis praktika hea õppetunni elukoolist ning näitas, et kõik ei ole alati nii roosa ja lilleline nagu paistab. Õppisin endale tunnistama, et ma ei ole täiuslik ning ei saa selleks kunagi juhul, kui ma endale oma vigu ei tunnista ning neid tulemusteta varjata püüan. Selleks, et õppida, tuleb lasta end õpetada ning mitte karta end rumalana näidata. Kirjutasin ka tagasisidest, mille oma juhendajalt sain. Kuigi ma ei pea seda täielikult põhjendatuks, aitas see mul siiski näha enda nõrku kohti ja oskusi, mida veel arendama pean. Lisaks tõi see mind maa peale tagasi ning näitas, et ma ei saa alati kõigile meeldida, isegi siis, kui ma selle nimel väga pingutan. Varem pidasin seda suureks probleemiks, kuid nüüd mõistan, et see on täiesti normaalne, et kõik minust vaimustuses pole. Maailmas leidub igasuguseid inimtüüpe, kes kõik omavahel kokku ei sobi. Samas tuleb ka nendega suhelda, hakkama saada ja harjuda ning peab tegema täna, mitte homme, sest siis võib selleks juba liiga hilja olla.
Praktika lõppedes oli mul tohutult hea meel tagasi kooli minna, sest teadmiste omandamine on tunduvalt lihtsam, kui nende rakendamine. Loengus pidime meenutama üht grupis õppimise kogemust ning mina rääkisin sellest, kuidas ma koos sõpradega esimest korda iseseisvalt Tallinnas käisin ning kaaslasi usaldama õppisin. Rääkisin ka sellest, miks mulle grupis õppimine ei meeldi, mille üheks peamiseks põhjuseks on see, et hea tulemus ei sõltu ainult minust. Samas mõistan, et grupis õppimine on äärmiselt oluline ning silmaringi laiendav tegevus, mida iga täiskasvanud õppija valdama peab. Õnneks on üsna sage grupitöö minu suhtumist sellesse parandanud ning minu oskused on hakanud kasvama. Mõisan, et kaaslasi kuulates on võimalik jõuda suurepäraste ja uudsete lahendusteni, mille peale poleks ma üksi kunagi tulnud.
Iga inimene kogeb oma elus vastuseisu õppimisele. Seda võivad põhjustada erinevad tegurid. Minu puhul on nendeks näiteks ajapuudus, ebameeldivad tööülesanded ja õpitava ebahuvitavus. Üheks suureks vastuseisu põhjustavaks teguriks on aga oht, et minu senised teadmised ning arusaamad võivad osutuda valeks ja pean endale tunnistama, et olen eksinud. ...ja vigade tunnistamine on väga raske.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar