Artiklis räägiti ka tahtmiste ja vajaduste erinevustest. Tahta võime ju paljut, aga reaalselt saaksime ka vähemaga hakkama. Baasvajadused on lihtsad – Maslowi püramiidist lähtudes füüsilised vajadused ja turvalisus kõigepealt, söök-jook, peavari jne. Kui need on olemas, siis rihime eneseteostuse suunas. Kuid Maslowi püramiidi võib rahulikult ka tagurpidi pöörata: kui inimene on tõeliselt leidnud iseenda ja oma elu ülesande, astudes koheselt eneseteostuse teele, leiab ta ilma vaevata ka peavarju ja rahuldab kõik muud baasvajadused. Nii et milleks lennata madalalt ja muretseda üürivõla maksmise üle, kui südamelähedasele asjale pühendumine loob materiaalse külluse kõrvalefektina nagunii. Inimene peaks esmajärjekorras mõtlema eneseteostusele, kõik muu on selle tulemus. Olen alati kadestanud inimesi, kes teavad, mida tahavad ning leiavad tee selleni jõudmiseks. Arvasin alati ka ise, et tean täpselt mida tahan, kuid polnud leidnud viise selle saavutamiseks. Pärast antud artikli lugemist mõistsin, et pole paljude oma eesmärkideni jõudnud seetõttu, et pole tegelikult oma soovides kindel olnud. Eesmärgid, mis on täitunud, on seda teinud sellepärast, et olen nende realiseerumise nimel tegutsenud.
Kõik inimesed unistavad ning loovad sellega oma homset päeva. Sageli mõjutavad seda kõige rohkem meie alateadlikud mõtted, mis võivad meie unistuste täitumise rikkuda. Võime näiteks teadlikult unistada, et soovime leida meeldiva ja tasuva töö, kuid kui meie alateadvuses on kuskil sügav veendumus, et rikkus tuleb raske tööga ja eneseteostus tähendab vähem raha, siis on meie teadlikul soovil raske teostuda.
Et unistused ja eesmärgid täituksid, peavad neid toetama meie uskumused ja veendumused — meie juhtmõtted ja kirg, mis annavad tegevusele tähenduse ja suuna. See, mida me usume, ongi reaalsus.

Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar